3. Nädal ITSPEA

 Selle nädala teemaks on: "Analüüsi ajaveebiartiklis uue meedia mõju traditsioonilisele, tuues eraldi välja kõige positiivsema ja kõige negatiivsema mõjuteguri (mis on mõjunud tavameediale kõige paremini ja mis kõige halvemini)."

Mõte, mis haakub koheselt uue meedia mõjuga, on kindlasti info kättesaadavuse kergus. Interneti levik on teinud info peaaegu kõigile maailma inimestel kergelt ja odavalt kättesaadavaks. 

Vaadates sellist riiki nagu Kambodža, millel on 1647 $ SKP inimese kohta ja asub teiste riikidega võrreldes 174. kohal (216-st) [1], oli 2021 aasta jaanuaris 75,3% populatsioonist Facebook'i kasutajad ehk 12,96 miljonit elanikku [2]. See tähendab, et ka vaesemates riikides on interneti ligipääs ja sotsiaalmeedia kasutus väga levinud. 

Veel ekstreemsema näitena võiks mainida Jeemeni, kus SKP inimese kohta on 585 $ (208. koht, 216-st) [1], ja kus Facebooki kasutajate arv on 2022 Jaanuaris 3,56 miljonit elanikku ehk 11,3% kogu populatsioonist [3]. 

Kuigi Facebook ei pruugi olla alati kõige paremate mõjutustega ja kahtluse all on ka isiklike andmete turvalisus (trahvid, lekkinud dokumendid, u. 90% modereerimise võimekust on suunatud inglise keelsele sisule, aga enamus kasutajaid ei kõnele inglise keelt [4]), siis ei saa märkimata jätta, et info kättesaadavus ja erinevate gruppide vaheline suhtlus ülemaailmselt on äärmiselt olulised aspektid ning aitavad kogukondadel kiiremini edasi areneda. 

Facebook on aidanud Kambodža digitaalsel majandusel tohutult areneda, kuna seda kasutatakse mitte ainult sotsiaalmeedia platvormina vaid ka õppevideote jaoks, e-kaubanduseks, isegi riigi teavituste jagamiseks [5]. Sarnane olukord on kindlasti ka teistes riikides.

Facebooki ja teiste uue meedia platvormide suurim erinevus traditsioonilise meediaga on odavam kättesaadavus (tihtipeale tasuta) ja ülemaailmne mõju. Interneti levikuga kasvab meedia tarbimine, nagu saab näha vaesemate riikide Facebooki kasutajate statistikast, ja seda võiks lugeda positiivseks mõjuks meediale üldiselt.

See, et uus meedia võtab turuosa endale traditsioonilise meedia ees on pigem minu arvates olukord, kus mõned ettevõtted kohanevad ja mõned mitte - areng on positiivses suunas. Eestis olevatest suurtest meediaettevõtetest nt. Ekspress Group AS on paberkandjate pealt liikunud üle internetti ja teenivad kasumeid reklaamide pealt ning teenuse müügist (digisisu ja füüsilised ajakirjad/ajalehed) lisaks muudele tegevustele. Meediaettevõtted saavad tänu interneti levikule ka ise laieneda ja pakkuda tooteid/teenuseid rohkematele inimestele soodsamalt. 

Traditsioonilisele meediale kahju tekitajaks võib lugeda Online piraatlus, kuna digitaalset infot on lihtne kopeerida ja jagada. Faile jagatakse läbi erinevate saitide nagu nt. thepiratebay.org kust saab kas tasuta alla laadida filme, muusikat, tarkvara jpm. Piraatluse tõttu võib jääda autoritel mingi osa tulust saamata.

Samas võiks öelda, et piraatlus on kõrvalprodukt süsteemile, mis vajab uuendust (kallid tooted tuleks teha soodsamaks ja kättesaadavamaks ja mugavamaks). Uute lahendustena on esile kerkinud Spotify, mis lubab soodsalt kuulata muusikat ning mille kasust ka muusikud osa saavad. Filmide vaatamise on mugavamaks teinud Netflix, ja teised sarnased nagu Apple TV, Amazon Prime ja Disney+. Seega kas kahju tehakse traditsioonilisele meediale või ainult teatud ettevõtetele, kes ei taha kohaneda? 

Raske on välja tuua negatiivset mõju kui suures pildis tundub mulle areng positiivne: rohkem inimesi pääseb eri meediakanalitele ligi ka vaesemates riikides, ülemaailmne info jagamine, soodne ja mugav meedia tarbimine. 

Kasutatud kirjandus:

[1] Wikipedia.com, List of countries by GDP (nominal) per capita, [Online]. Loetud aadressil: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)_per_capita Kasutatud: 15.02.2022

[2] Napoleoncat.com, Facebook users in Cambodia - January 2022, [Online]. Loetud aadressil: https://napoleoncat.com/stats/facebook-users-in-cambodia/2022/01/ Kasutatud: 15.02.2022

[3] Napoleoncat.com, Facebook users in Yemen - January 2022, [Online]. Loetud aadressil: https://napoleoncat.com/stats/facebook-users-in-yemen/2022/01/ Kasutatud: 15.02.2022

[4] Guild blog, A timeline of trouble, [Online]. Loetud aadressil: http://guild.co/blog/complete-list-timeline-of-facebook-scandals/ Kasutatud 15.02.2022

[5] J. Devanesan, Status update: Facebook & the boom of the internet economy in Cambodia, Tech Wire Asia, 2020, [Online] Loetud aadressil:https://techwireasia.com/2020/08/how-facebook-has-powered-cambodias-digital-economy/ Kasutatud: 15.02.2022