TalTech

 4. nädala teemade seast valisin lugeda Eesti infosüsteemi arengukavast 2020 läbi visiooni 2. peatükis ja valin 2 alateemat, kus üks on realiseerunud kõige rohkem ja üks kõige vähem. Arengukava üks visioone oli asutuste ja töökohtade võrgustumine. Ülemaailmne pandeemia aitas kindlasti kaasa selle visiooni realiseerimisele. Raske öelda, kas ilma koroonaviiruseta oleks selline hüppeline areng toimunud, aga võib vist julgelt väita, et kõik on õppinud ja leppinud uue reaalsusega, kus tehakse kaugtööd ja õpitakse distantsilt. 2020 aasta märtsis jõustunud eriolukorra ajal jäid paljud inimesed kodukontoritesse ning koolides algas distantsõpe. See aitas oluliselt kiirendada võrgustumise protsesse kõigis asutustes. Kasutusele võeti digitaalseid lahendusi nagu näiteks Zoom (millel ka aktsia hind mitmekordistus kiirelt pandeemia alguses ja 22.02.2022 seisuga on Zoomi aktsia hind kukkunud oma 2020 novembri tipust 478 dollari pealt 126,6 dollarini ehk sinnani, kus ta alustas pandeemia alguses [1]-

 Selle nädala teemaks on: "Analüüsi ajaveebiartiklis uue meedia mõju traditsioonilisele, tuues eraldi välja kõige positiivsema ja kõige negatiivsema mõjuteguri (mis on mõjunud tavameediale kõige paremini ja mis kõige halvemini)." Mõte, mis haakub koheselt uue meedia mõjuga, on kindlasti info kättesaadavuse kergus. Interneti levik on teinud info peaaegu kõigile maailma inimestel kergelt ja odavalt kättesaadavaks.  Vaadates sellist riiki nagu Kambodža, millel on 1647 $ SKP inimese kohta ja asub teiste riikidega võrreldes 174. kohal (216-st) [1], oli 2021 aasta jaanuaris 75,3% populatsioonist Facebook'i kasutajad ehk 12,96 miljonit elanikku [2]. See tähendab, et ka vaesemates riikides on interneti ligipääs ja sotsiaalmeedia kasutus väga levinud.  Veel ekstreemsema näitena võiks mainida Jeemeni, kus SKP inimese kohta on 585 $ (208. koht, 216-st) [1], ja kus Facebooki kasutajate arv on 2022 Jaanuaris 3,56 miljonit elanikku ehk 11,3% kogu populatsioonist [3].  Kuigi Facebook ei

Uus nädal ja uued teemad!  Teemade valiku kriteeriumiks oli seekord, et tuleb rääkida kahest erinevast nähtusest interneti varasemast ajaloost (enne 1991 aastat), millest üks nähtus on tänaseni alles ja teine on kadunud või asendunud. Üks interneti põhilisemaid omadusi on info jagamine ja suhtlus inimeste vahel on vanim info jagamise viis. Arvutite ühendamisel suhtluse eesmärgil tekkis ka selline lahendus nagu email, mis on tänaseni alles. Alternatiivina emailile olid enne interneti laiemat levikut kasutuses ka CBBS'id ehk Computerized Bulletin Board Systems, mis on tänaseks kadunud. Email Emaili loojaks oli Ray Tomlinson, aga millal ta selle leitus? Selle kohta leidsin kaks versiooni - 1971 [1] ja 1972 [2]. Mulle tekitas segadust, et miks on 2 erinevat aastaarvu välja toodud erinevates allikates, kui emaili sünd üpriski hästi teada on.  Ma lähtun Multicians.org saidi infost, kuna seal on täpsemini seletatud, et Ray oli esimene, kes saatis tänapäevasel kujul emaili kahe arvuti vahe

TalTechi 2. kursuse esimese nädala loengud on läbi ja ma olen alustanud ITSPEA (IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid) aine raames blogi pidamist. 1. nädala teemadena valisin: Diskett GNU projekt ESTCube-1 Diskett Lugesin IBM'i ajaloo artiklist diskettide kohta, et nende leiutamist alustati 1967 aastal IBM'i ühe väikse arendustiimi poolt David L. Noble juhtimise all. IBM hakkas diskette müüma 1971 aastal ja patentdid sai 1972 aastal. Kõige esmased disketid olid võrreldavad 3000 perfokaartiga. [1]  Artikkel tõi välja, et suurim kasu leiutisest oli võimalus tavainimestel arvutisse tarkvara lisada, mida müüdi ja jagati diskettidel. See tehnoloogia lõi aluse tarkvaraarenduse valdkonnale.  Disketid olid abiks ka dokumentide salvestamisel ja failijagamisel. [2] Algsetel diskettidel olid mahud ligikaudu 80 kilobaiti. 1986 aastaks avaldas IBM 3,5 tollise disketi, millel oli 1,44 megabaiti andmemahtu. [3] Diskett on ehituselt plastikust alus, mis on kaetud raudoksiidiga