Sellel nädalal on teemaks kirjeldada arvuti kasutuse tugilahendusi (ingl Assistive technology).
Minu teadmised arvuti kasutuse tugilahenduste teemal on olnud väga piiratud ja ma pole kuigi palju tähelepanu sellele pööranud. Lugedes mitmeid erilahendusi, tekkis mul kõige suurem huvi tehnoloogia vastu, mis aitab arvutit kasutada inimestel, kellel on liikumispuue. Õnneks on olemas tehnoloogiaid, mis neid inimesi aitavad arvuti kasutusel.
Kui tavalise hiire ja klaviatuuri kasutamine ei ole võimalik liikumispuude tõttu, siis kasutatakse üldiselt lüliti lahendusi, kus on ainult üks lüliti, mille asukohta saab muuta vastavalt sellele, kuidas lülitit vaja aktiveerida. Lülitit on võimaik peaga vajutada või hoopis silmade pilgutamisega aktiveerida või kasutada torust sisse- ja väljahingamist lülitusena.
Parema ettekujutuse saamiseks soovitan kindlasti vaadata videot Jaredist, kes on veebidisainer ja kasutab ainult sisse- ja väljahingamise lülitit, et arvutis navigeerida: https://www.youtube.com/watch?v=Bhj5vs9P5cw [1]
Lüliti tehnoloogia toimib valikute ükshaaval kuvamisel, kus lülituste abil antakse märku, millist valikut soovitakse teha. Valikud peavad olema tabelina, mis on esmalt jagatud suurematesse gruppidesse. Kasutaja valib esialgu õige grupi ja seejärel sellest grupist konkreetse valiku/tegevuse.
Joonis 1. Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=Bhj5vs9P5cw, ajahetk 1:18.
Selline tehnoloogia on aeglane ning võib tekkida vigu, kuna valik võidakse maha magada ja sellest minnakse üle. Seejärel tuleb hakata valikut kustutama või ootama uuele ringile minekut.
Kirjutamisel on abiks sõnade ja lausete ennustamise tehnoloogiad, et ei peaks kõiki sõnu tähthaaval lõpuni kirjutama.
Kahjuks on sellise lahendusega siiski väga raske veebis otsinguid või muid keerulisemaid toiminguid teha, kui valikuid on palju, aga ta toimib hästi hiire liigutamise puhul, nagu Jaredi videost võib näha.
Tamara Broderick on leiutanud teistmoodi üksiklülitusega süsteemi nimega Nomon [2]. Esmane paber selle kohta on Tamara ja David J. C. MacKay poolt kirjutatud 2009 aastal [3]. Tegu on vabavaralise tarkvaraga, mis on Githubis tasuta kätte saadav [2].
Nomon töötab teistsugusel valikute tegemise põhimõttel. Iga valiku juures on kell, mille üks seier liigub ning teine on paigal. Iga kell iga valiku juures liigub natuke erinevalt. Kasutaja peab oma lülitit vajutama sellel hetkel, kui kaks seierit on kohakuti. Ainult ühel lülitil saab olla ühel hetkel 2 seierit kohakuti. Tegu on oluliselt kiirema lahendusega, kuna valikuid ei käida tabelis kindla kiirusega ükshaaval läbi vaid kasutaja saab koheselt valida õige valiku, aga peab lüliti ajastuses täpne olema (vaata joonis 2) [4]
Joonis 2. Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=eIm5G1sqHAM, ajahekt 5:02
Nomon on õppimisvõimeline ja arvutab tõenäosusi valikute tegemisel. Kui kasutaja teeb lülitusi alati pigem natuke hilja, siis süsteem õpib ja hakkab sellega arvestama.
Vigade vältimiseks võidakse küsida kinnitust mitu korda. See tähendab, et esimese lülituse järel võivad jääda valikusse veel mõned variandid, mille puhul ei saanud olla täiesti kindel, millist valikut sooviti teha. Seejärel kasutaja teeb uue lülituse, et täpsemini kinnitada, mida ta soovis valida. [5][4]
Tegu on oluliselt paindlikuma lahendusega, kuna puudub fikseeritud tabel kindlate valikuvairantidega. Selle asemel on iga link või nupp ekraanil kuvatud otse valikuna.
Nomon arendajate uuringutes on toodud välja, et Nomoniga kirjutatakse 15% kiiremini kui tavalise tabeli kujul süsteemi puhul, aga kulub 10% rohkem klikke/lülitusi. Samas, kui valikuteks ei ole teksti kirjutamine vaid linkide vajutamine ja veebis navigeerimine, siis on Nomon 35% kiirem ja vähemate vigadega. 12 kasutajat 13'st eelistas Nomonit. [4]
Arendustöö endiselt käib ja Nomon demo on võimalik igaühel alla laadida, et seda katsetada. Mulle isiklikult tundub, et tegu on väga unikaalse ja suurepärase lahendusega.
Allikad:
1. https://www.youtube.com/watch?v=Bhj5vs9P5cw
2. https://github.com/tbroderick/Nomon
3. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0007481
4. https://www.youtube.com/watch?v=eIm5G1sqHAM
5. https://news.mit.edu/2022/system-helps-severely-motor-impaired-individuals-type-more-quickly-accurately-0405
Kommentaarid
Postita kommentaar