Postitused

14. Nädala ITSPEA

 Selle nädala teemaks on IT turvariskide analüüsimine. Lunavara ( Ransomware) Lunavara peetakse kõige murettekitavamaks ohuks 2021 aastal. Tegu on pahatahtliku programmiga, mis lukustab ohvri arvutisüsteemi ja nõuab andmete vabastamiseks lunaraha maksmist. [1] Üks viis arvutisüsteemile ligi pääseda on õngitsemiskirjaga. Kiri sisaldab linki veebilehele või faili allalaadimiseks, kus on pahaloomuline tarkvara, mis laetakse ohvri arvutisse.  [2] Teine variant on pääseda ligi kaugjuhtimise kaudu, kui ründajal õnnestub ära arvata ohvri sisselogimise tunnused. [2] Teine samm on süsteemis andmete krüpteerimine. [2] Kolmandaks on lunaraha nõudmine tüüpiliselt krüptorahas. [2] "Mitnicki valem" toob välja kolm komponenti - tehnoloogia, koolitus, reeglid - turvariskide maandamiseks. Tehnoloogiaaspekt sisaldab endas tulemüüre ja muid tarkvarasid, et tuvastada pahavara võimalikult kiirelt. Võimalik on kasutada ka lingi testijat (https://www.psafe.com/dfndr-lab/).  Tehnoloogilised vahendid

13. Nädala ITSPEA

Kujutis
 Sellel nädalal on teemaks kirjeldada arvuti kasutuse tugilahendusi (ingl Assistive technology ). Minu teadmised arvuti kasutuse tugilahenduste teemal on olnud väga piiratud ja ma pole kuigi palju tähelepanu sellele pööranud. Lugedes mitmeid erilahendusi, tekkis mul kõige suurem huvi tehnoloogia vastu, mis aitab arvutit kasutada inimestel, kellel on liikumispuue. Õnneks on olemas tehnoloogiaid, mis neid inimesi aitavad arvuti kasutusel. Kui tavalise hiire ja klaviatuuri kasutamine ei ole võimalik liikumispuude tõttu, siis kasutatakse üldiselt lüliti lahendusi, kus on ainult üks lüliti, mille asukohta saab muuta vastavalt sellele, kuidas lülitit vaja aktiveerida. Lülitit on võimaik peaga vajutada või hoopis silmade pilgutamisega aktiveerida või kasutada torust sisse- ja väljahingamist lülitusena. Parema ettekujutuse saamiseks soovitan kindlasti vaadata videot Jaredist, kes on veebidisainer ja kasutab ainult sisse- ja väljahingamise lülitit, et arvutis navigeerida:  https://www.youtube.c

12. Nädal ITSPEA

Kujutis
 Selle nädala teemaks on analüüsida kasutatavust veebis. Veebis on konkurents tihe ning kliendi rahulolu kindlasti suunab rahakotti mingil määral.  Selleks, et ettevõte ellu jääks, tuleks kindlasti lõppkasutaja kasutuskogemuse peale mõelda.  Sellel nädalal valisin ma 2 ettevõtet, kellest ühe puhul olen märganud negatiivset kasutajakogemust ja teise puhul positiivset. Mõlemad on oma teenuse poolest sarnased, pakkudes videokõnede tegemist üle interneti, aga minu kogemus nendega on olnud vägagi erinev pigem halduse poolel, mitte kõne tegemisel.  Skype  Minu kogemus Skype'iga halduse poolelt on seotud arvete ja aruannetega, mida raamatupidamisel on vaja saada. Kuigi ma olen juba ligi 1,5 aasta jooksu iga kuu pidanud nende süsteemist leidma ühte lihtsat arvet, kulus mul selleks alati vähemalt 10 minutit ja kannatust. Ma ei tea siiani, kuidas ma õigesse kohta välja jõudsin, aga ma viimasel korral panin järjehoidja õigele lehele. Skype kasutajakonto lehel võib täiesti ära eksida. Selleks,

11. Nädala ITSPEA

Spotify äri- ja arendusmudel. Spotify on muusika jagamise/kuulamise tarkvara, mille ärimudeliks on Freemium, kus pakutakse tasuta ja tasulist versiooni. Selline mudel võib tekitada suure kasutajaskonna tasuta tootega, mis omakorda kasvatab populaarsust, et turuosa haarata. Vajalik on ainult neid tasuta kasutajaid konverteerida tasulisteks. Spotify teeb seda mõningate lisamugavustega nagu nt. reklaamivaba muusika kuulamine. Kuutasu on piisavalt väike, et inimesed oleks nõus seda maksma piiramatu muusika kuulamise eest.  Mõlemad versioonid - tasuta ja tasuline - aitavad Spotifyl raha teenida, kuna tasuta versiooni puhul teenitakse reklaamide müügist ja tasulise puhul kuumaksetest. 2021 aasta lõpus oli Spotify tasulise paketi tulu 88% kogutulust, mis oli 2021 aasta lõpu seisuga 9,668 miljardit dollarit,  ja 12% oli tasuta paketi pealt teenitud reklaamitulu. [1] Spotify arendusmudel on 100% agiilne, mis alustas Scrumi baasilt. Scrum aga ei olnud neile päris piisav ning nad tegid oma kohend

10. nädala ITSPEA

Selle nädala teemaks on Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO  arvustus. Lugedes Eric S. Raymondi "Kuidas saada häkkeriks", tekitas see minus inspiratsiooni. See tekitas kuvandi häkkerist väga positiivselt ning kui sa seda juba loed, siis kindlasti on mingid omadused sul olemas, mis panevad mõtlema, et äkki võiks sinustki saada häkker. Eric alustab lühidalt dokumendi ülevaatest ja liigub edasi selgitamaks häkkeri mõistet. Eristades häkkerit kräkkerist, kus viimane on see, kellele meeldib lõhkuda, mitte luua. Häkker on midagi enamat ja pole piiritletud ainult IT valdkonnaga.  Edasi liigub Eric häkkerlikku suhtumist kirjeldades ja milline peaks olema suhtumine, kui tahta häkkeriks saada. Peamine paistis olevat probleemide lahendamise soov ning vabaduse eest võitlemine.  IT Häkkeri põhioskuste juures on kõige olulisem osata programmeerida. Ja mitte ainult ühte keelt vaid paljusid ja pidevalt juurde õppida. Oluline on staatus. Tee kasulikku ja vaba tarkvara, jaga seda ja aita teistel luu

8. nädala ITSPEA

  Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Professionaalsuse all mõeldakse mitme allika väitel sellised omadusi nagu: * usaldusväärsus * võtab vastutust * lugupidav * tehniliselt kompetentne * eetiline [1] [2] [3] [4] See nimekiri pole muidugi lõplik.  Proff või professionaal tundub olevat pigem käitumuslik olemus, lisaks tehniliste oskuste pagasile. "Käsitöölisena" võiks aga defineerida lihtsalt oma ala spetsialisti. Spetsialist pühendab ennast mingile erialale. [5] Seega mõistan, et professionaal peab ka olema spetsialist, aga temas on midagi enamat, mis teeb temast professionaalse.  Teistega arvestav, lugupidav, vastutav ja otsustusvõimeline. See on inimene, kes on iseenda juht eelkõige. Enesejuhtimise oskus on minu arvamusel kõige suurem eristaja proffi ja käsitöölise vahel. Käsitöölist pigem juhitakse, talle antakse korraldusi. Proff juhib ise oma tööd ja vastutab selle eest. Ta peab oskama teha otsuseid, mis ka t

6. Nädal ITSPEA

 Seekordne nädala teema on: "Loe Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatut The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis." Nõustun igati raamatus toodud punktidega. Kõige rohkem vaidlust tekitavam lause on minu arvamusel "Peer-to-peer file sharing is an example of such an activity that should be legal." või tõlgituna "Isikult isikule failijagamine on näide tegevusest, mis peaks olema legaalne."  Kuna digitaalne sisu on kopeeritav peaaegu vaevata, ei aegu, ja ei tekita mingeid lisakulusid autorile erinevalt toodete tootmisest, siis on ka täiesti loogiline aru saada, et selle isikliku kasutamine(mitte raha teenimise eesmärgil) peaks olema tasuta ja legaalne. Autoriõiguste aja piirang muuta 70 aasta peale peale surma 20 aasta peale ilmumise hetkest võib olla liiga lühike aeg. Praegusel hetkel, kui mõni vana teos, nt raamat, autoriõiguste alt vabaneb, avaneb ka võimalus raamatust filmi teha, uusi lugusid kirjutada, muuta,