6. Nädal ITSPEA

 Seekordne nädala teema on: "Loe Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatut The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis."


Nõustun igati raamatus toodud punktidega.

Kõige rohkem vaidlust tekitavam lause on minu arvamusel "Peer-to-peer file sharing is an example of such an activity that should be legal." või tõlgituna "Isikult isikule failijagamine on näide tegevusest, mis peaks olema legaalne." 

Kuna digitaalne sisu on kopeeritav peaaegu vaevata, ei aegu, ja ei tekita mingeid lisakulusid autorile erinevalt toodete tootmisest, siis on ka täiesti loogiline aru saada, et selle isikliku kasutamine(mitte raha teenimise eesmärgil) peaks olema tasuta ja legaalne.

Autoriõiguste aja piirang muuta 70 aasta peale peale surma 20 aasta peale ilmumise hetkest võib olla liiga lühike aeg.

Praegusel hetkel, kui mõni vana teos, nt raamat, autoriõiguste alt vabaneb, avaneb ka võimalus raamatust filmi teha, uusi lugusid kirjutada, muuta, jne ilma, et peaks õiguste pärast muretsema. Vanadele asjadele antakse uus hing sisse, aga miks peab sellega 70 aastat ootama peale autori surma? 

Ei ole mõistetav, miks autoriõigust püütakse võtta sarnaselt nagu muud vara nt. korterit, mida antakse surma korral edasi ja mille väärtus püsib 70 aasta või rohkemgi.  [1]

Nagu "The Case for Copyright Reform" ütleb, ühiskonna ja investori vaatest peaks autoriõiguste ajapiirangut vähendama. Kultuuri edendamise mõttes oleks hea vabastada autoriõigustest varem. 

Isiklikult arvan, et ühiskonnale tervikuna tooks see rohkem kasu, kui autoriõigused oleks lühema kehtivusega. Erinevus füüsilise varaga seisnebki selles, et kõik saavad digitaalsest sisust piiramatult osa. Korterit ei saa jagada kogu ühiskonnaga, mistõttu tal on ka kõrgem väärtus. 


[1] New Media Rights, What happens to a copyright when the copyright holder dies?, 2020, [Online]. Loetud aadressil: https://www.newmediarights.org/business_models/artist/what_happens_copyright_when_copyright_holder_dies Kasutatud; 08.03.2022


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

13. Nädala ITSPEA

Kujutis
 Sellel nädalal on teemaks kirjeldada arvuti kasutuse tugilahendusi (ingl Assistive technology ). Minu teadmised arvuti kasutuse tugilahenduste teemal on olnud väga piiratud ja ma pole kuigi palju tähelepanu sellele pööranud. Lugedes mitmeid erilahendusi, tekkis mul kõige suurem huvi tehnoloogia vastu, mis aitab arvutit kasutada inimestel, kellel on liikumispuue. Õnneks on olemas tehnoloogiaid, mis neid inimesi aitavad arvuti kasutusel. Kui tavalise hiire ja klaviatuuri kasutamine ei ole võimalik liikumispuude tõttu, siis kasutatakse üldiselt lüliti lahendusi, kus on ainult üks lüliti, mille asukohta saab muuta vastavalt sellele, kuidas lülitit vaja aktiveerida. Lülitit on võimaik peaga vajutada või hoopis silmade pilgutamisega aktiveerida või kasutada torust sisse- ja väljahingamist lülitusena. Parema ettekujutuse saamiseks soovitan kindlasti vaadata videot Jaredist, kes on veebidisainer ja kasutab ainult sisse- ja väljahingamise lülitit, et arvutis navigeerida:  https://www.youtube.c
Lisateave

8. nädala ITSPEA

  Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Professionaalsuse all mõeldakse mitme allika väitel sellised omadusi nagu: * usaldusväärsus * võtab vastutust * lugupidav * tehniliselt kompetentne * eetiline [1] [2] [3] [4] See nimekiri pole muidugi lõplik.  Proff või professionaal tundub olevat pigem käitumuslik olemus, lisaks tehniliste oskuste pagasile. "Käsitöölisena" võiks aga defineerida lihtsalt oma ala spetsialisti. Spetsialist pühendab ennast mingile erialale. [5] Seega mõistan, et professionaal peab ka olema spetsialist, aga temas on midagi enamat, mis teeb temast professionaalse.  Teistega arvestav, lugupidav, vastutav ja otsustusvõimeline. See on inimene, kes on iseenda juht eelkõige. Enesejuhtimise oskus on minu arvamusel kõige suurem eristaja proffi ja käsitöölise vahel. Käsitöölist pigem juhitakse, talle antakse korraldusi. Proff juhib ise oma tööd ja vastutab selle eest. Ta peab oskama teha otsuseid, mis ka t
Lisateave

2. Nädal ITSPEA

Kujutis
Uus nädal ja uued teemad!  Teemade valiku kriteeriumiks oli seekord, et tuleb rääkida kahest erinevast nähtusest interneti varasemast ajaloost (enne 1991 aastat), millest üks nähtus on tänaseni alles ja teine on kadunud või asendunud. Üks interneti põhilisemaid omadusi on info jagamine ja suhtlus inimeste vahel on vanim info jagamise viis. Arvutite ühendamisel suhtluse eesmärgil tekkis ka selline lahendus nagu email, mis on tänaseni alles. Alternatiivina emailile olid enne interneti laiemat levikut kasutuses ka CBBS'id ehk Computerized Bulletin Board Systems, mis on tänaseks kadunud. Email Emaili loojaks oli Ray Tomlinson, aga millal ta selle leitus? Selle kohta leidsin kaks versiooni - 1971 [1] ja 1972 [2]. Mulle tekitas segadust, et miks on 2 erinevat aastaarvu välja toodud erinevates allikates, kui emaili sünd üpriski hästi teada on.  Ma lähtun Multicians.org saidi infost, kuna seal on täpsemini seletatud, et Ray oli esimene, kes saatis tänapäevasel kujul emaili kahe arvuti vahe
Lisateave