1. nädal ITSPEA


TalTechi 2. kursuse esimese nädala loengud on läbi ja ma olen alustanud ITSPEA (IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid) aine raames blogi pidamist.

1. nädala teemadena valisin:

  • Diskett
  • GNU projekt
  • ESTCube-1

Diskett

Lugesin IBM'i ajaloo artiklist diskettide kohta, et nende leiutamist alustati 1967 aastal IBM'i ühe väikse arendustiimi poolt David L. Noble juhtimise all. IBM hakkas diskette müüma 1971 aastal ja patentdid sai 1972 aastal. Kõige esmased disketid olid võrreldavad 3000 perfokaartiga. [1] 

Artikkel tõi välja, et suurim kasu leiutisest oli võimalus tavainimestel arvutisse tarkvara lisada, mida müüdi ja jagati diskettidel. See tehnoloogia lõi aluse tarkvaraarenduse valdkonnale.  Disketid olid abiks ka dokumentide salvestamisel ja failijagamisel. [2]

Algsetel diskettidel olid mahud ligikaudu 80 kilobaiti. 1986 aastaks avaldas IBM 3,5 tollise disketi, millel oli 1,44 megabaiti andmemahtu. [3]

Diskett on ehituselt plastikust alus, mis on kaetud raudoksiidiga. See oksiid on ferromagneetiline, mis tähendab, et kui seda magnetväljaga mõjutada, siis ta muutub püsivalt mageetiliseks. [4] 
Põhja- ja lõunapooluselised magnetväljad loetakse 1 ja 0'deks. Täpsemalt seda kirjeldada läheks väga pikaks.
Diskett toimib sarnaselt nagu kassett, aga eeliseks on see, et ei pea andmeid järjest lugema vaid võib hüpata kergemini ketta peal ühest kohast teise. [4]

Mulle täna tunduvad disketi mahud kohutavalt väikesed ja vaevu saaks ühe Wordi faili või pildi sinna peale laadida, kuigi omal ajal oli see tehnoloogiline ime ja tohutult populaarne. Tundub, nagu meil ei saaks kunagi küllalt andmete kogumisest ja salvestamisest ning sooviksime üha rohkem mahtu. 


GNU projekt

Mulle pakkus huvi GNU projekt kuna ma tahtsin paremini aru saada, mida "free software" täpselt tähendab. 
GNU projekt sai alguse Richard Stallmanni poolt, kes alustas selle projektiga tööd 1984 aastal. 
Teekond on olnud pikk ja jätkub, kuna see tundub olevat kui liikumine, mitte üks kindel projekt. 
"Free software" pidi tähendama mitte tasuta tarkvara vaid vaba tarkvara ehk:
* vabadus kasutada tarkvara nii, kuidas ise tahad
* vabadus muuta tarkvara oma soovidele vastavalt
* vabadus jagada tarkvara, kas tasuta või tasu eest
* vabadus jagada modifitseeritud vaba tarkvara teistega, et kogu kommuun saaks kasu. [5]

Kuigi inglise keeles on olnud keeruline leida õiget sõna vabale tarkvarale (Richard ise toob välja mõned variandid ja vahepeal on ka "open source software" kasutatud [5]), siis mulle isiklikult tundub, et eesti keeles "vaba tarkvara" on väga hea väljendus ja ütleb täpselt seda, mida Richard mõtles.

Mulle meeldib see mõte, et tarkvara on vaba kasutusega, aga ta ei pea olema tasuta. GNU projekti raames mõeldi välja selline termin nagu "copyleft", mis on vastand "copyright'ile". See tähendab, et "copyleft" tarkvaral tehtud modifikatsioonid peavad olema samuti vabad [5], ehk et vaba tarkvara jätkab eksisteerimist, mitte ei kao autoriõiguste sisse ära ning kõik uus loodu on samuti vaba. 



ESTCube - 1 ja elektriline päikesetuulepuri

Uudse tehnoloogiana on kindlasti märkimisväärt eestlaste ja soomlaste koostöös ehitatud ESTCube - 1 ja tema elektriline päikesetuulepuri, mis pidi olema esimene elektriline päikesetuulepurje (e-purje) katsetus kosmoses. [6]
E-purje mõtles välja on Pekka Janhunen 2004 aastal ja tegu on väga mitmekülgse tehnoloogiaga [7].
Kahjuks ei õnnestunud ESTCube - 1 purje katsetus, kuna traat sai õhkutõusmisel kahjustada [8].
See tehnoloogia vajab siiski katsetamist ja NASA on teinud teste ning plaanib teha veel teste päikesepurjedega 2022 aastal [9] [10], aga vähemalt said eestlased oma nime ajalukku oma katsega.

Ootan põnevusega NASA katsetuste tulemusi.

Kasutatud kirjandus

[1] Iinternational Business Machines, IBM100 - The Floppy Disk, 2012 [Online]. Loetud aadressil: https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/floppy/ Kasutatud: 01.02.2022

[2] Iinternational Business Machines, IBM100 - The Floppy Disk, 2012, [Online]. Loetud aadressil: https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/floppy/transform/ Kasutatud: 01.02.2022

[3] Iinternational Business Machines, IBM100 - The Floppy Disk, 2012, [Online]. Loetud aadressil: https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/floppy/breakthroughs/ Kasutatud: 01.02.2022

[4] HowStuffWorks, How Floppy Disk Drives Work, 2001, [Online]. Loetud aadressil: https://computer.howstuffworks.com/floppy-disk-drive.htm Kasutatud: 01.02.2022

[5] GNU Operating System, The GNU Project, [Online]. Loetud aadressil: https://www.gnu.org/gnu/thegnuproject.html Kasutatud: 02.02.2022

[6] ESTCube-1 teekond kosmosesse, ESTCube-1 teekond kosmosesse, [Online]. Loetud aadressil: https://www.estcube.eu/blogi/ESTCube--1-teekond-kosmosesse Kasutatud 02.02.2022

[7] M. Bassetto, L. Niccolai, A. A. Quarta, G. Mengali. "A comprehensive review of Electric Solar Wind Sail concept and its applications", Progress in Aerospace Sciences, vol 128, pp. 100768, 2021. doi: 10.1016/j.paerosci.2021.100768.

[8] The Baltic Course | Baltic States news & analytics, ESTCube-1 sends its last words: "Long live Estonia!", 2015, [Online]. Loetud aadressil: http://www.baltic-course.com/eng/Technology/://www.baltic-course.com/eng/Technology/?doc=102574 Kasutatud: 02.02.2022

[9] NASA, NASA Begins Testing of Revolutionary E-Sail Technology, 2016, [Online]. Loetud aadressil: http://www.nasa.gov/centers/marshall/news/news/releases/2016/nasa-begins-testing-of-revolutionary-e-sail-technology.html Kasutatud: 02.02.2022

[10] NASA, Advanced Composite Solar Sail System: Using Sunlight to Power Deep Space Exploration, 2021, [Online]. Loetud aadressil:  https://www.nasa.gov/directorates/spacetech/small_spacecraft/ACS3 Kasutatud: 02.02.2022











Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

13. Nädala ITSPEA

Kujutis
 Sellel nädalal on teemaks kirjeldada arvuti kasutuse tugilahendusi (ingl Assistive technology ). Minu teadmised arvuti kasutuse tugilahenduste teemal on olnud väga piiratud ja ma pole kuigi palju tähelepanu sellele pööranud. Lugedes mitmeid erilahendusi, tekkis mul kõige suurem huvi tehnoloogia vastu, mis aitab arvutit kasutada inimestel, kellel on liikumispuue. Õnneks on olemas tehnoloogiaid, mis neid inimesi aitavad arvuti kasutusel. Kui tavalise hiire ja klaviatuuri kasutamine ei ole võimalik liikumispuude tõttu, siis kasutatakse üldiselt lüliti lahendusi, kus on ainult üks lüliti, mille asukohta saab muuta vastavalt sellele, kuidas lülitit vaja aktiveerida. Lülitit on võimaik peaga vajutada või hoopis silmade pilgutamisega aktiveerida või kasutada torust sisse- ja väljahingamist lülitusena. Parema ettekujutuse saamiseks soovitan kindlasti vaadata videot Jaredist, kes on veebidisainer ja kasutab ainult sisse- ja väljahingamise lülitit, et arvutis navigeerida:  https://www.youtube.c
Lisateave

8. nädala ITSPEA

  Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Professionaalsuse all mõeldakse mitme allika väitel sellised omadusi nagu: * usaldusväärsus * võtab vastutust * lugupidav * tehniliselt kompetentne * eetiline [1] [2] [3] [4] See nimekiri pole muidugi lõplik.  Proff või professionaal tundub olevat pigem käitumuslik olemus, lisaks tehniliste oskuste pagasile. "Käsitöölisena" võiks aga defineerida lihtsalt oma ala spetsialisti. Spetsialist pühendab ennast mingile erialale. [5] Seega mõistan, et professionaal peab ka olema spetsialist, aga temas on midagi enamat, mis teeb temast professionaalse.  Teistega arvestav, lugupidav, vastutav ja otsustusvõimeline. See on inimene, kes on iseenda juht eelkõige. Enesejuhtimise oskus on minu arvamusel kõige suurem eristaja proffi ja käsitöölise vahel. Käsitöölist pigem juhitakse, talle antakse korraldusi. Proff juhib ise oma tööd ja vastutab selle eest. Ta peab oskama teha otsuseid, mis ka t
Lisateave

2. Nädal ITSPEA

Kujutis
Uus nädal ja uued teemad!  Teemade valiku kriteeriumiks oli seekord, et tuleb rääkida kahest erinevast nähtusest interneti varasemast ajaloost (enne 1991 aastat), millest üks nähtus on tänaseni alles ja teine on kadunud või asendunud. Üks interneti põhilisemaid omadusi on info jagamine ja suhtlus inimeste vahel on vanim info jagamise viis. Arvutite ühendamisel suhtluse eesmärgil tekkis ka selline lahendus nagu email, mis on tänaseni alles. Alternatiivina emailile olid enne interneti laiemat levikut kasutuses ka CBBS'id ehk Computerized Bulletin Board Systems, mis on tänaseks kadunud. Email Emaili loojaks oli Ray Tomlinson, aga millal ta selle leitus? Selle kohta leidsin kaks versiooni - 1971 [1] ja 1972 [2]. Mulle tekitas segadust, et miks on 2 erinevat aastaarvu välja toodud erinevates allikates, kui emaili sünd üpriski hästi teada on.  Ma lähtun Multicians.org saidi infost, kuna seal on täpsemini seletatud, et Ray oli esimene, kes saatis tänapäevasel kujul emaili kahe arvuti vahe
Lisateave